Esimest korda elus sain tunda hilinevate lendude võlusid.. Tallinna lennujaamas 2 tundi kauem passimine ei aidanud lahkumise kurbust just vähendada. Lõpuks saime lennukisse ja teatati, et sorry, Poola kohal on tihe liiklus, ja tuleb veel u pool tundi oodata. Õnneks pidi Prahas algselt lendude vahe olema 5h, niiet kiiret polnud kuhugi. Edasi sujus kõik nii, nagu vaja. Ilmselt oli mu süda veits rahulikum ka selle pärast, et olin selle tee juba korra läbinud.
Larnacasse jõudsin 2.30. Buss Limassoli pidi väljuma kell 4, aga ma polnud jõudnud veel veerand tundigi oodata, kui tuli üks onu ja ütles, et sõidab kohe oma bussiga Limassoli tagasi ja võib minu ka peale võtta, kui tahan. Kõik tundus korras, ja kuna (võibolla kahjuks) ei ole ma just maailma kahtlustavaim inimene, olin nõus. Litsa ja Giorgos olid suht üllatunud, et ma nii vara jõuan, ja jäid veits hiljaks, niiet bussionu jäi mind vabatahtlikult igaks juhuks valvama, kuni nad kohale jõuavad. Hoolimata sellest, et ta sai 1,5 tundi magada enne järgmist sõitu tagasi Larnacasse. Puhas kuld tüüp, ma ütlen.
Majaga ei jõudnudki eriti tutvuda, suht julm uni oli. Päris normaalne. Litsa mainis, et nad tahavad üürida ka üle tänava oleva maja, siis kolime hoopis sinna vist. Ah jaa, meil on aias auto ka, mingisugune Volvo uunikum. Kahjuks on ainsad, kes seda kasutada saavad, ämblikud :D
Hommikul (ehk siis mingi 3 paiku) ärgates kohtasin ka Mariat (meie mentor) ja Robertit (teine vabatahtlik, too Poolast) ja pärast hommikusööki (C&C, ainus muutus võrreldes eesti omaga on see, et kohvi asemel on nüüd frappe) asusime teele festivalile ühte külasse, kus Maria nõustajana töötab.
Teel mägedesse sõime lõunat tema ema ja isa tavernas, külalislahkus igal sammul. Kõrvalpildil vaade nende rõdult =)
Maria sõidutas meid läbi ka eriti väiksest ja armsast külakesest Commandriast, kus tehakse Küprose kõige popimat veini. Mingi mitusada aastat juba. Juuli lõpus tuleb veinifestar ka, siis olen raudselt seal.
Külas saime kohe tuttavaks endise külavanemaga, kes ei osanud küll sõnagi inglise keelt, aga õhtu lõpuks oli üks mu suurimaid sõpru :D Ma ei kujuta ette, kui palju elanikke seal kokku on, aga usun, et peol oli suht 99% neist, pluss tuttavaid lähemalt ja kaugemalt. See on tegelikult ülilahe, kui kokkuhoidvad kommuunid siin on, ja kuidas ka võõrad jube kähku ja soojalt omaks võetakse. Mitte nagu Jõgeva kandis, kus üks naaber varastab teise metsa ja teine müüb
kolmanda kombaini salaja maha. (Jah, ma olen traumeeritud maalaps :D) Niisiis söögid-joogid kanti lauda, bänd mängis traditsioonilist kreeka-
küprose mussi, ning ei võtnudki kaua, kuni läks tantsuks. Ühe eriti spetsi tantsu pean raudselt esimesel võimalusel ära õppima, sest isegi 5-aastased oskavad siin seda tantsida.
Õhtu ekstreemseim uus tutvus oli ilmselt Verner, maailma kõige mitte-prototüüpsem sakslane :D Perfektne brittish english ja reaalne huumorisoon :D Tükk aega arvasin ,et sain lihtsalt valesti aru, ja ta tegelikult ei olegi sakslane, kuni ta lahkudes oma visiitkaardi andis.. Tõesti, Daisi, ma pean vist selle rahvuse kohapealt meelt muutma, kõik nad ei olegi doomed :)
Üks huvitav asi on see, et kui küsitakse päritolu kohta ja vastad Eesti, ei hakka keegi juhmi näoga küsima, et kus see veel on. Kõik tunduvad teadvat, kasvõi tänu Eurovisioonile. Või ehk on asi selles, et Küpros on samamoodi väikeriik ja inimesed näevad tänu sellele oma ninaotsast kaugemale kah.
Ühesõnaga, homme hommikul kell 9 algab mu esimene nii-öelda tööpäev. Mis ilmselt tähendab veits keskuses pakkimist ja kolimist (nende vana maja läheb renoverimisele ja keskus kolitakse sellesse majja, kus me praegu elame ning meie kolime kuu pärast üle tänava olevasse majja, keeruline jah), ning siis lähme õppijatega koos mere äärde. Superkuul.
Palav on, homme saan ventika. Head ööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar