P.S.2 ma ei mäleta enam, mis fonti ma kasutasin, liiga kaua aega on möödas. Ei näe jah eriti sensu välja, kui iga sissekanne on eri suuruse ja fondiga, aga sorry, ma ei viitsi praegu küll neid muutma hakata. Still totally jet lagged.

Kui raske Eestis ollaaa...

Ühesnaga ma olen Eestis. Korraks. Päris kummaline on. Saabudes ei saanud täpselt aru, kas on pigem hea tunne või pigem "ah Eesti jah? okei siis, misiganes"
Aga veitsa aja pärast hakkas looma, korter näeb veel ägedam välja kui enne, ja linnas ringi jalutades oli selline tunne, et Jou, I still totally own this city :)
Esimene visiit Bikersisse oli ikka suht naljakas. Ainult ema ja õde teadsid, et tulen, niiet tsikid said suht südari mind nähes :) Ilmselt Daisi nägu homme on ka paar kaadrit filmi väärt :)
Aga tänane õhtu oli küll eriti sürr.. Bikers, alakate pidu, välismaa bänd ja kõik jutud. Ja elekter võeti ära! Nojah, mida muud ikka oodata, kui arve maksmata. Kuigi need ahvid oleks ikka võinud nädal aega kannatada, tmev! Sai ju räägitud!
Ja pidu jätkus küünlavalgel, ilma muusikata, välismaa bänd viidi lõpuks vist regge-baari esinema. Aga enne seda saime kliente lõbustada 50% alega ja sketshiga sellest, kuidas baaridaam, jõhvikas ja endine baaridaam kassasahtlit lahti muugivad XD No juhtub, kui elektrit ei ole ja kassaarvuti ei tööta.. Igatahes lahti saime!
Poleks ausalt osanud oodata, et Esta selline killurebija on.. No ma teadsin jah, et ta suu peale pole kukkunud, aga Setokõsõ, setokõsõ ja muud laulud ja paroolid...? Lase veel Kajakas ja Esta kahekesi laoruumi peeti jooma.. Vana halb! :D
Lõpp oli kuidagi kummaliselt kurb. Kui ma 2 kuud tagasi ära läksin, oli vist mingi alateadlik lootus sees, et aasta pärast saan ikka sinna tagasi minna, aga nüüd on küll lõpp mis lõpp. Üks aasta minu elust.. Pöörane, lõbus, kuigi jah, vahel ka üsnagi närvesööv, aga ikkagi väärtuslik aasta. Rääkimata kõikidest inimestest, kellega tänu sellele kohale tuttavaks sain. Aga mis seal ikka. C'est la vie. Või nagu meie kreisi poro tarvitses õelda, "Life is a bitch and then u die. But we just don't fuckin die." Jajahh, üks esimesi hitihoiatusi. Kunagi kirjutame neist raamatu..

P.S. kui mu jutt või lause-ehitus kohati väga hästi senssi ei meiki, siis vabandan, mu pea ja keha vaheline USB ots on vist veits kannatada saanud, ei ühenda vahepeal eriti hästi..

uhhuu

Üritasin enne lendu magada veits. Suurt kasu ei olnud. Aga see-eest ilmus mulle kuskil une ja ärkveloleku vahel Kuldkala. Kolm soovi ja kõik jutud. Esiteks tahtsin, et blogi ellu ärkaks. Kala ei lasknud rohkem soovida, ütles, et see ongi juba kolm soovi. Esiteks blogi eluvaimule, teiseks on mul selleks ilmselt püsiühendust vaja, muidu ma ju ei viitsi, ja kolmandaks peavad Cytaneti tüübid oma töö ära tegema ja meid netti ühendama. Nojah siis. Mis seal ikka. Muinasjutus saab ka soovija alati mingi tünga. Eks ma siis ootan kahe viimase soovi täitumist, äkki mõikab esimene ka kunagi :)